Hector Berlioz
Järgmised 20 a
veetis ta suurema osa oma ajast kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias,
Inglismaal ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, mis tõid ajutist kunstilist ja
rahalist edu. 1847.a.Venemaa reisil osutasid publik ja heliloojad talle sügavat lugupidamist.
1869 külastas ta ka teistkordselt Venemaad, kus Vene Muusikaühing Peterburis valis ta
oma auliikmeks.
Berlioz abiellus veel teistkordselt, kuid kaotas peagi surma läbi ka teise elukaaslase.
Traagiliseimaks sündmuseks oli ainsa poja hukkumine meresõidul. Poja surmaga kadus
elu mõte. Kõik tema lähedased, ka tema õed, olid surnud ja elu lõpp möödus sügavas
masenduses. Ta suri 1869.a.
Tema loomingus on kõige hinnatavamateks teosteks 4 sümfooniat, nende hulgas
kuulus ,,Fantastiline sümfoonia", 4 ooperit ja Reekviem.
,,Fantastiline sümfoonia" oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni.