Kõnekeel
praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste
kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja
argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu
arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele
risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles
sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja
Kirjandus (1994, nr. 5), tuginedes Helga Nu ja Jri
Viikbergi andmetele. Soovin vaid tpsustada mistet slng - paljud lingvistid
samastavad seda metafooride loomisega, keele loovusega.
Kui metafooride loomine, loomingulisus keelest kaob, on keel testi hbumas.
Kuid eesti slngist veel niipalju, et rohked vrmjud
torkavad sealgi kohe silma (krva).
Ksimus Ktlinile: Professor Martin Ehala pani Terevisioonis
keeletoimetajatele sdamele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel
on miskit pha, mida tuleb slngist lahus hoida?
Keelt ei tohi klaaskapis hoida. Tulemuseks on muuseumikeel. Slng kuulub