(Mul on sinised, punased, roosad pksid). Sihitis- nitab, millele vi kellele on tegevus suunatud. Tavaliselt on sihitiseks osastavas, omastavas vi nimetavas kndes olev kndsna (Ma otsin inimesi). Sissejuhatus- teemat tutvustav ja teksti (kirjandi) phiosa juurde juhatav lik. Tarbetekstid- sisaldavad argielus ja ametlikus suhtlemises vajalikku teavet (elulookirjeldus ehk CV, avaldus, seletuskiri). Teabetekstid- sisaldavad tpset, sstemaatilist ja kontrollitud infot (uurimus, referaat). Teemaarendus- teksti (kirjandi) phiosa, mis koosneb likudest. Tekst- kindlas olukorras kindlal eesmrgil kasutatud keel. Iga tekst moodustab omaette thendusliku terviku. Tiend- lauses kndsna juurde kuuluvad tpsustav(ad) sna(d) (Pisike tigu puges phku). Verbita lauselhend- lause snarhm, milles puudub tegusnavorm (Anne astus ue, sussid jalas). Vljendtegusna- tegusna ja kndsna hend, millel on lekantud thendus (pin phe).
seente, aeroobsete ja fakultatiivselt anaeroobsete bakterite poolt ning lagundamise lppproduktideks on CO2, vesi ja mikroobne biomass. Anaeroobsetes tingimustes on peamised tselluloosi lagundajad bakterid (perekond Clostridum). Hemitselluloos (kuni 30% taime kuivkaalust). Polmeer, mis koosneb 6-C ja 5-C suhkrutest ning uroonhappest . Ht. lagundamine on kiirem protsess kui t. lagundamine. Ligniin (5-35% taime kuivkaalust) sisaldab vrreldes tselluloosiga 50 % rohkem ssinikku, tpset koostist ei ole vimalik defineerida. L. on raskesti lagundatav ja l. lagundamine on aeroobne protsess. L. lagundamine on aeglasem protsess kui t. ja ht. lagundamine. Peamised l. lagundajad on basidiomtseedid, protsessis osalevad ka aktinomtseedid (Streptomyces spp.) ja bakterid. Ligniini lagundamise produktideks on fenoolid, aromaatsed happed ja alkoholid. ks osa neist henditest mineraliseeritakse CO2 ja veeks. teine osa, peamiselt fenoolsete
annaabi.ee 
