Geograafia 3. töö kordamisküsimused - Mullad
Keemiline murenemine ehk porsumine. Kivimite koostise muutumine keemiliste ühendite
(vesi, CO2, O2, saasteained) toimel. Intensiivsem kuumas ja niiskes kliimas.
Bioloogiline murenemine. Kivimid lagunevad elusorganismide (samblad, samblikud,
vetikad) elutegevuse toimel.
4. Selgita mulla teket.
Muld hakkab tekkima kivimilisel pinnal ehk lähtekivimil. Selleks, et muld saaks hakata
arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisaval tpoorne. See võimaldab kinni hoida
vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata
oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. Kui murenemiskoorikut asustavad
juba üksikud kõrgemad taimed, siis võib kindlalt rääkida mulla kujunemisest.
5. Iseloomusta ja too näiteid lähtekivimi, kliima, reljeefi, taimede, mullaorganismide,
aja ja inimtegevuse mõjust mulla kujunemisel.
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
annaabi.ee 
