akumulatsiooni üldine seadus 1.1 Sissejuhatus Karl Marxi teosest ,,Kapital" peatükist kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus rääkis vaesusest kui rikkuse vajalikust tingimusest. Eksisteeris töölisklassis pidev nälg ning see oli kõige loomulikum virkuse ja töö motiiv ning seetõttu tuli teha kõige tugevamaid jõupingutusi. Sellest tulenevalt kõrgem klass oli seisukohal, et nälg tuleb teha töölisklassis alatiseks nähtuseks ja selle eest hoolitseb Townsendi arvates rahvastikuprintsiip, mis vaeste hulgas oli eriti mõjuv. Seaduslik töösundus oli seotud paljude raskustega. Peatükist sai välja lugeda miks, kuidas ja väga üksikasjalikult millistes tingimustes töötati ja elati. Töölistelt võeti maksimaalsest energiast veel rohkem, maksimaalsest energiast rohkem küll võtta ei saa, aga lugedes kujutasin ette, kuidas tööline ei tee ühtegi liigutust niisama, iga liigutus peab olema kasulik ja teenima raha. Just selliselt töölisi hoitigi,
Kui n+ = n- = n , siis nr = rn2 Rekombinatsioonil eralduv energia: h =Wi + deltaWk kus: Wi on ionisatsioonienergia ja deltaWk on põrkel toimuv summaarse kineetilise energia muutus 9. Keskmine vaba tee pikkus Keskmine vaba tee pikkus: kus N on aatomite arv ruumiühikus, 1/cm3, õhu normaaltingimustel N = 2,77*1019 r on osakese raadius: · elektronidel: r0 << r · ioonidel: r0 r Ligikaudselt õhus normaaltingimustel = 10-5 cm 10. Põrkeionisatsiooniks piisav vaba tee pikkus, Townsendi I koefitsient Tõenäosus, et mingil teekonnal x põrget ei toimu n0 on põrkumata osakeste (elektronide) tihedus teekonna algul, kui X = 0 n on põrkumata osakeste (elektronide) tihedus teekonna lõpul, kui X = x n0 > n Liikudes veel edasi dx võrra on ühe elektroni ühe põrke tõenäosus , seega osakeste tiheduse n korral väheneb põrkumata osakeste arv dn võrra . Integereerides radades n0...n: = - saame
annaabi.ee 
