Tõde ja Õigus II Terve tekst
on vanamehe krihv: ikka karjakaupa, ikka hulgakesi, et torkaks silma, et jäädaks vahtima ja
öeldaks: ,,Näe, sealt lähevad Mauruse omad." Aga kõik naeravad ainult. Sina seda veel ei tea,
aga küll sa pärast näed, et minul on õigus, mitte vanal. Aga meie lähme kahekesi, teistega pole
meil tegu, kahekesi on hoopis teisiti."
,,Hea küll," kiitis Indrek järele.
,,Ja pea meeles," rääkis Tigapuu edasi, ,,on sõna antud, siis peab seda pidama, maksku mis
maksab, -- nii teeb seltsimees. Tovarists! Ehku peale ei maksa midagi ette võtta. Sest mis mõte
oleks mul minna vanalt luba saama, kui sina korraga ütled: ,,Ei, ma täna ei tule!" Mis teen ma
siis selle vanamehe loaga? Kuhu ma ta panen? Või arvad sa, et seda saab teiseks korraks,
teiseks päevaks hoida? Dudki! Siin ei saa midagi teiseks päevaks hoida. Täna -- või pühi suu
puhtaks! Vanaga pole lõbus asja ajada. Nägid, misuke jant raamatutega. Ja mis seal oli? Üks
annaabi.ee 
