V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Selle üle oli ta üsna rõõmus, kuigi tal kiusatustki
polnud teda sinna vaatama minna. Vahel mõtles ta küll kitsekesele, aga see oli ka kõik.
Päeval pidi ta akrobaatilisi trikke tegema, et endal elu sees hoida, öösel aga higistas ta ühe
märgukirja kallal Pariisi piiskopi vastu, sest tal oli ikka veel meeles, et piiskopi veski rattad
teda kord märjaks pritsisid, ja sestsaadik kandis ta tema vastu vimma. Peale selle koostas ta
hoolega kommentaare Noyoni ja Tournay piiskopi Baudry-le-Rouge'i * kaunile teosele «De
cupa petrarum» mis temas õige tugevat huvi äratas arhitektuuri vastu. See kalduvus tõrjus ta
südamest välja hermeetikaharrastuse, kuigi arhitektuur oli ainult her-meetika loomulik jätk,
on ju hermeetika ja ehituskunsti vahel olemas sisemine seos. Gringoire, kes varem oli
Kivide tahumisest (lad. k.).
376
armastanud ideed, oli hakanud armastama idee välist vormi.