VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS
uusi, eri ühiskondades eri viisil. Tõuseb väärtuste osatähtsus inimese käitumise ja
otsuste mõjutajana.
Muutused väärtushinnanguis näivad olevat globaalse iseloomuga, väärtuste kriisist
räägitakse nii endistes heaoluriikides kui ka postsotsialistlikes maades.
Tehnoloogia areng, massikommunikatsiooni mõju, infotulv ja sellest tulenev
maailmapilt, vähemuste esiletõus ja rahvusvaheline migratsiooniliikumine annavad
oma osa väärtuste ümberhindamisel (Toukomaa 1994). Väärtuste kriis ei tähenda
siiski väärtuste puudumist, vaid paljusust (Merenheimo 1994).
Nooruses omandab indiviid kultuuris valitsevad tegutsemisviisid, normid, hoiakud ja
väärtused, mis võimaldavad tal saada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Sellel
eluperioodil toimuva kiire arengu üks oluline ülesanne on väärtusmaailma
arendamine, oma väärtushierarhia paikapanek (Mäki-Kulmala 1994: 36-37).