Isa Goriot
teda, astudes välja ,,normaalse" maailma ja selle konventsioonide vastu ning õhutades
Rastignaci endaga ühinema. Seda mitte ainult Tailleferide varandusele ligipääsemise plaanis,
vaid oma mõtteviisis üldse. Viimases on ta edukam kui esimeses - Vautrini kaval plaan läheb
nurja, kuid kord avanenud vaade Vautrini maailma ei jäta Rastignaci hiljem enam päriselt
rahule.
Rastignac leiab end korraga otsekui kähe isakuju mõju all - ühelt poolt totruseni aus ja
omakasupüüdmatu isa Goriot, kelle kogu elu koondub andmisesse; teisalt küüniline ,,papa
Vautrin", kes jutlustab tahtest kui ainsast ellujäämisvahendist. Kord usub Rastignac Goriofga
tekkinud lähedushetke ajel, et jääb ,,ausaks inimeseks kogu eluajaks", sest südametunnistuse
järgimine ,,pakub palju lõbu", kord, kiirustades proua de Restaud' ja proua de Beauseanf i
säravast maailmast pansioni lõunat sööma, avastab ta, et ,,Vautrinil on õigus, rikkus on
voorus"
annaabi.ee 
