Naljandid ja anekdoodid
Vastuolu, vasturääkivuse, kokkusobimatuse taju (anekdoodi puhul terava üllatuse, ootamatuse
efektid) on naljale läbivalt loomuomased.
Puändi tekitamise tehnoloogia põhineb sellel, et anekdoodi mõistmises osaleb kaks kognitiivset
plaani (nn. skeemi v. skripti), mis on teravalt erinevad, kuid mille vahel on ka teatav ühisosa. Teabe
liikumine kulgebki alul mööda seda ühisosa, kusjuures kuulaja ootusi juhitakse kas petlikus suunas
või hoitakse teda mingi hetke jooksul totras arusaamatuse ja teadmatuse seisundis -- kuni jutu lõpul
plahvatab puänt, st. arusaamine sellest, et tegelikult toimus või mõeldi hoopis midagi muud, või
sellest, kuidas asjast ka oli võimalik aru saada või kuidas see tegelikult välja kukkus vm. See
arusaamine on välkkiire ja vallandab mälus keeruka assotsiatsioonide laine. Kujutlegam näiteks
lause algust: Külalistele valmistas alati nii suurt lusti hüpata puu otsast pea ees basseini, et me
otsustasime lõpuks..
annaabi.ee 
