GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ
1672.
a. saadeti Leibniz Pariisi, kus ta veetis neli loominguküllast aastat. Pariisist sai Leibniz
lühemaks ajaks sõita Londonisse, Amsterdami ja Haagi, kus ta tutvus Newtoni ja
Boyle'ga ning kohtus korduvalt Spinozaga.
Kui Leibniz oli juba tunnustatud matemaatik, heiskas ta taas purjes ning läks
reisima. Leibniz kärsitu iseloom ning soosijate tahe kihutasid teda taga mööda Euroopat.
Ta võttis vastu totramatest totrama ettepaneku kirjutada Braunschweigi dünastia ajalugu.
Leibniz reisis kolm aastat, kogus materjali, aga kirjutas lõppude lõpuks sootuks midagi
muud, kui temalt oodati. Kirjutas suurepärase töö Maa minevikust, mägede tekkimisest,
merede ja ookeanide sünnist. Kui ta oli juba valitud Pariisi Teaduste Akadeemia
välismaiseks liikmeks, hakkas ta mõtlema sellele, kuidas organiseerida teadusalast tööd
oma kodumaal