V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
loomult on vihased ja sõgedad, kiskunud lõhki kirikute skulptuuridest ja niker-distest rikka
kuue, purustanud nende rosetid, katki löönud nende arabeskidest kee, ümber lükanud nende
raidkujud, mõnikord sellepärast, et nad mitrat kandsid, teinekord, et neil kroon peas oli;
5
9
lõpuks on nende kallal oma hävitustööd teinud moed, mis alates renessansi anarhilistest,
kuid hiilgavatest liialdustest ikka veidramaks ja totramaks muutusid, mõjudes kaasa
ehituskunsti paratamatule langusele. Moed on rohkem kahju teinud kui revolutsioonid. Nad
on kunsti ihusse haavu löönud, on tormanud isegi ta kondikava kallale, on ehitusi nudinud,
kärpinud, ära narrinud, tapnud ehituste vormi, sisu, mõtte ja ilu. Vähe sellest, moed on
söandanud ette võtta isegi ümberehitusi, mida igatahes aeg ja revolutsioonid pole teinud.
Häbi tundmata on nad «hea maitse» nimel gooti arhitektuuri haavade külge pookinud oma
annaabi.ee 
