Naer totalitaarse filosoofia vastu.
"4
Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest.
Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia
Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate
sektorite juhatajad jne, kes andsid põhilise marksistlik-leninliku filosoofia alase trükitoodangu
või olid selle vastutavad toimetajad. Koomilise kategooriat ennast defineeriti kui ,,olukorda,
kuhu satuvad huumorimeeleta ülemused".5
1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244). Lk 1251.
2 Lk 1254.
3 Lk 1255.
4 Lk 1258.
5 Lk 1259.
Totalitaarse reziimi oludes ei võtnud anekdoot endale mitte ainult ajalehe, vaid ka eepose
funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20. Sajandi eepos, kusjuures see suudab ajada
pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas
eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul