Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
hulgast 69s kokku 87 vastaskandidaati (taktikaliselt peeti otstarbekaks okupatsioonivalitsuse
ministrite vastu mitte kandideerida). Nendest 10 kandidaati loobus teiste rahvuslaste dubleerimise
vältimiseks, 7 sunniti loobuma ähvarduste ja vägivallaga, ülejäänud 70 läksid lõpuni ja kogusid
oma abiliste kaudu rahvalt kolme päevaga üle 6000 toetusallkirja. Vabadel valimistel oleksid nad
võitnud. Kandideerimine "partei ja valitsuse" vastu tuli zdanovile kui totalitaarriigi poliitikule ilmselt
suure ootamatusena, mistõttu ei osanud ta ette võtta midagi muud kui laskis 69 kandidatuuri
meelevaldselt tühistada. 6000 eestlase vastuhakk ajas nurja plaani lavastada Eesti "vabatahtlik"
ühinemine NLiiduga: kui ikka 77 kandidaadist lubatakse kandideerida ühelainsal, siis ei saa
juttugi olla vabadest valimistest. "Riigivolikogu" kujunes seetõttu Moskva Kominternile alluva
"Eestimaa kompartei" organiks ehk okupatsiooniga kaasatöötajate koguks, ning Eesti
annaabi.ee 
