Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana
sõjajärgsel ajal. Esialgu rakendati siin kõrvuti piitsaga präänikut, ahvatledes kunstnikke
riiklike tellimustöödega ning lisades teatritele toetussummasid, mis lubas (eriti perifeerias)
truppe suurendada. Vasakpoolsed meeleolud olid kultuuriinimeste seas traditsiooniliselt
tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa."
(Rähesoo 2011: 228)
Sisuliselt tähendas Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil 1940 aasta algul seda, et
totaliataarses riigis ei olnud võimalik jätkata teatriga nii nagu varem. Kuna Nõukogude
ideloogia seisnes selles, et kõik on võrdsed, kaotas sellega teater. Kultuur ja kunst on kindlasti
teatud määral sõltuvuses riigist ja selle valitsusest. Üks küsimus, mis tekib seoses riigipoolse
sekkumisega kunsti on see, millist eesmärki ta endas kätkeb. Väikese riigi nagu Eesti puhul
on ilmselgelt oluline läbi kunsti enda identiteeti määrata ning suurendada rahva ühtekuuluvust
ning isamaalisust