Kas pärast Teist MS oli NSVL totalitaarne riik? NSVL'il on läbi ajaloo olnud raskemaid ja kergemaid aegu. Riik algas tsaaririigina, järgnesid keisririik ning vabariik. NSVL'i kuulsaimad diktaatorid on olnud Stalin kuni 1953.aastani, Hrustsov ,1956-1964, ning Breznev ,1964-1982. Iga diktaatori valitsemisviisis oli midagi sarnast ja riigi olukord käib iga mehe puhul üles-alla. Stalini valitsemisajal olid tunda sõjamõjud, majandustase oli langenud, kuid sõja- ning rasketööstus oli alati elujõuline ka Hrustsovi ning Breznevi ajal. Stalini aja lõpuks oli sõjaeelne tase taastatud, kuid aeg oli siiski raske, oli kaardisüsteem, kuna toitu ning esmatarbeid oli vähe. Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uud...
välispoliitikat.(Lõuna-Itaalia. Põhja Itaalias möllasid kommunistid). Saksamaal taotlesid võimu nii kommunistid, kui ka natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei, mida hakkas juhtima A. Hitler. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada: 1) Autoritaarne- enamik võimust koondunud ühe isiku kätte, poliitiliste erakondade tegevus piiratud või keelatud, tähtsad on konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. 2) Totaliaarne- totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, nende elu üle. Hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi (Hitleri Saksamaa) 2. Avalik- ja erasektor ja nendevahelised suhted Avalik sektor- riigi tunnused on: 1) Riik on alati seotud võimu teostamisega. 2) Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad 3) Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle
annaabi.ee 
