EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
(1975). Koos Madis Kõivuga ka biograafiline näidend ,,Faehlmann. Keskpäev.
Õhtuselgus" (1982), mus pöördub traditsiooni ja rahvusliku ajaloo juurde. Vahing
kirjutas peamiselt lühiproosat. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste
stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas
realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Keskendus
Freudile. Püüab totaalsusesse, milles eraelu ja looming omavahel kokku sulavad.
Tema sisekaemuslikku proosat nim autopsühhograafiliseks.
,,Lugu" (1970) ja ,,Sina" (1973) raamatuna avaldatud pikemad tekstid. Enese- ja
ajaanalüüsi metateos ,,Endspiel. Laskumine orgu" (koos Madis Kõivuga)-1988:
dialoogiline romaan.
Mari Saat on traditsioonilisem. Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor.
Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja