Häired: 1) Liigsõrmsus võib olla funktsionaalne või ebafunktsionaalne lisasõrm on väike ja ebatüüpilises kohas. 2) Liitsõrmsus sõrmevahede mittekujunemine e. sõrmede mittelahknemine. Võib olla eraldatav, kui mõlemal sõrmel on luukude moodustunud. Mitteeraldatav, kui eraldi luid pole. 3) Lühisõrmsus puuduvad teatud sõrmelülid. 4) Telgsus väärarengud paiknevad kahel pool sümmeetriatelge. 5) Totaalmoone jäsemed ei sarnane õige kujuga. Kõrvalekalded 1) Ämbliksõrmsus sõrmeliigesed on paremini liikuvad. 2) Ülipikad sõrmed Lootekestad ... ajutised organid, mis soodustavad lootelist arengut. Inimesel saame rääkida 4 tüüpi lootekestadest. 1) Rebukott inimesel praktiliselt tähtsusetu, kuna rebu peaaegu ei ole, see paikneb ühtlaselt. Pärisimetajatel toimub ainevahetus läbi platsenta. 2) Amnion e
(morfogeneetilised liikumine). Aga kui ei kujune: 1. liiksõrmsus a) funktsionaalne liiksõrmsus, näiteks 6 sõrme järjest nagu meil, aga üks juures lihtaslt). b) Mitte funktionaalne liiksõrmsus, s.t. et lisa sõrm on teistest oluliselt väiksem/suurem ja kasvab täitsa vales kohas. Kirurgiliselt eemaldadakse see. 2. lühisõrmsus 3. liitsõrmsus, s.t et sõrmevahed pole eristunud. 4. bilateraalsus, s.t et väärareng paineb sümeetriliselt kahel pool. 5. totaalmoone, loibjad jäsemed, loibjad käed Pärast seda kui organite algmed on lootel välja kujunenud järgneb siis organite algmete propotsionaalne ja kiirne suurenemine. Looteeas on organite kasv ajas progresseeruv nähtus, mida vanem on siis seda kiiremini organid kasvavad. Lootekestad Need on ajutised organid, mis kujunevad osaliselt plastotermist, osaliselt rakukihtidest ja pärisimetajatel osaliselt ka ema organismist. Vaaatame pärisimetajate näitel!!! 1