Vana-rooma perekond
midagi vääramatut, kaljukindlat, looduse ja seaduse pühitsetut. Ühelegi teisel rahval polnud
oma laste üle nii suurt voimu kui roomlastest pereisadel.
Perekond oli isa au ja uhkus. Väärikalt kasvatatud pojad, kes oskasid õigesti käituda,
allusid seadustele, täitsid oma kohust, kutsusid esile kogukonna heakskiidu ja seda pidas iga
isa suurimaks tasuks.
Lapsepõlv
Kui isa oli sündinud poja voi tütre kätele tostnud sai lapsest hetkega pere täieõiguslik
liige. Talle pandi nimi. See oli pidulik päev ja sel puhul kogunesid sugulased õnnitlustega.
Roomlased ei teinud erilist vahet tütre ja poja sünni vahel. Mõlemate üle rõõmustati.
Lapsepõlve kujutati tavaliselt süütu rõõmsameelse olemisena, rooma autorid on
kirjeldanud ka laste mänge, mis olid tollal populaarsed. Need olid mitmesugused pallimäng ja
osavus- või äraarvamismängud. Laste hauakividel on kirjad, mis peegeldavad vanemate
annaabi.ee 
