Tervitustekst väljasurnud inimkonna sarkofaagist
nad on taevale tänu elu ja tervise juures. Oleme neile andnud ka kirjatarkust, nii palju meie
võimuses. Mind vaevab hirm tuleviku pärast, mulle tundub, et maailm on teel hukku poole.
Aasta-aastalt suureneb rahvaarv, inimeste eluiga pikeneb. Rahvas vajab tööd ja leiba.
Maalt põldude ja metsa vahelt lähevad inimesed linnadesse. Tekib palju suuri linnu. Kerkivad
suured majad kõrgete tornidega. Tornid on seest tühjad ning sealt tuleb tumedat tossu.
Tossumajad töötavad nii päeval kui öösel- aasta- aastasse. Aastasadu ei pöörata väljuvale
suitsule tähelepanu - inimesed jäävad haigeks ja isegi surevad tossumürgitusse. Tornist väljuv
suits ei tapa üksnes ainult inimesi vaid ka loodust. Ega toss ei tapa vaid see on põhjus. Toss
läheb taevasse ja kui vihma sajab on see giftitatud. Vihmavesi on imeliku värvi ja imeliku
lõhnaga. Musta auru ei tule üksnes majade torudest vaid ka uulitsatel liikuvatest kaarikutest,
kus pole hobuseid ees
annaabi.ee 
