OOPER JA OPERETT
Huvi järel, mida
tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis
kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed
jumalad ja kangelased, kes tegutsesid kõrge traagikaga õhkkonnas. Teiseks suunaks oli
koomiline rahvaooper opera buffa, kus komöödiast pärit tegelaskujude Arlekiini ja
Colombina kõrval tegutses hulganisti igasuguseid kelme, päevavargaind, tossikesi ja teisi.
Esimese muusikalise draama kirjutas itaalia helilooja Jacopo Peri 1598 a. "Daphne" (see
ooper pole säilinud), seega loetakse ooperi sünnimaaks Itaaliat. Sõna "ooper" võeti kasutusele
17.saj., kuni selle ajani kasutati väljendit "muusikaline draama." Esimeste ooperite süzeed
(sisu) võeti Antiik-Kreeka tragöödiatest. Algul oli laul kõnelähedane, sest teksti peeti
tähtsamaks ning sõna püüti edasi anda äärmise täpsusega ( kõnelähedane laul e.retsitatiiv ).