"Vesi" Toomas Raudam
kahku kolama pani, leidis ta ohtul kodunt eestpoja, kes luges voodi serval
rahumeeli raamatut. Kui ka jargmistel paevadel ligilahedaselt sama
juhtus (erinesid vaid paaseteed ja loksust lahtirebimise ajad), siis ei
jaanud muud iile kui kutsuda Sobakov. Hallide vuntside ja kiilaspeaga
doktor ei kiirustanud diagnoosi panema, vaid motles eelkoige sellele,
kuidas lepitada pueriilsest monomaaniast (mis vois olla aluseks mone
tosisema tove, naiteks skisofreenia tekkimisele) teadmatutel pohjustel
nakatunud aju ja tollast haridussiisteemi, mis, nagu me koik hasti teame,
valistas iga vahegi moeldava ja monikord moistlikugi halbe juba eos.
Seda, mida iitles Sobakov, voinuks oelda igaiiks, kes oleks meie linnas
monda aega elanud ning kel oleks tanu sellele tekkinud moningane
ettekujutus, kuidas linnakodanikud paigutuvad oma korteritesse ja et see
tingib nende kaít1.lmise,sest korter on neile rahuajal kodu, kriisihetkil aga
annaabi.ee 
