Läti
a.), sellest suurima osa
moodustavad transiitveod.
Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75%
kogukäibest), aga sealt veetakse samuti konteinereid, vedelaid kemikaale, metalle, vähemal
määral puuvilla, puitu, külmutatud tooteid, puuvilju jms. Ventspilsi sadama territoorium on
kuulutatud vabasadamaks, kus litsentseeritud ettevõtjad võivad saada tolli-, käibe- ja
aktsiisimaksusoodustusi. 2002.a. IV kvartalis peatas Venemaa naftatoodete torutarned
(masuut ja kütteõli) üle Ventspilsi, seni on torutransiiti kompenseeritud raudteevedudega.
Varem kasutatud kahest torust on täna kasutusel vaid üks, mida kasutatakse diiselkütte
transpordiks.
Riia sadam, mis on samuti kuulutatud vabasadamaks, on suuruselt Läti teine sadam. Peamised
kaubagrupid, mis sadamat läbivad: puit, konteinerid, metallid, mineraalsed ja naftatooted.
Käive 2004.a 24 mln t. s.o. 10,4% enam kui 2003.a. Riia sadam on viimastel aastatel