Inglise 17.-18.sajandi kunst
jäljendanud ruumi, vaid pidid ise olema ruumilise reljeefina.
Natuke hiljem tuleb sünteetiline kubism: koloriit muutub rõõmsamaks, objekte lõhutakse
suuremateks tükkideks ning kujutama hakatakse lihtsamaid asju. Nt J. Gris ,,Kitarr
noodilehega".
R. Delaunay võtab kasutusele lausa vikerkaarevärvid ning hakkab oma rõõmsameelset
kubismi nimetama orfimiks. ,,Hommaaz Bleirot'le" ning ,,Ringid"
Leger nimetab on kubismi tubismiks, sest tema teostel on objektid torutaoliselt kujutatud.
Tuntuimad teosed ,,Linn" ja ,,Ringid". Maalib tehase sisevaateid.
Väga palju kubiste on ka skulptuurist. Rumeenlane Brancusi ,,Noormehe torso" ning ,,Lind
ruumis." Ukrainlane A. Arhipenko kujutas poksijaid, tema olulisus seisneb selles, et ta viis
kubismi Ameerikasse, kus ta lõi moodsate kunstide kooli.
Ekspressionism
Enim levinud Saksamaal, Skandinaavias, ka Baltikumis. Ekspressioon - tugev tunne.
Kunstnikud püüdsid kirglikult end väljendada