5 L joa kohta, seega Qtt= 10 L/s, see on tuletõrjevee vajadus ehitusplatsidele pindalaga kuni 10 ha. Rajatakse ajutine hüdrant rajatava hoone põhja poolt. Qüld = Qt + Qmaj + Qtt = 0,103 + 0,035 + 10 = 10,11 L/s 15 Ajutise torustiku arvutus: D=4*q*1000/(*v)=4*10,11*1000/(3,14*1,5)=85,8 mm Kus q arvutuslik veekulu, V voolu kiirus (1,5 m/s) Valin külma vee torustikuna 100 mm PE toru. 2.13 Ajutise soojusvarustuse arvutus. Soojusenergia vajadus tehnoloogiliseks otstarbeks ja töödeks talvel arvutatakse ehitustööde tehnoloogia ning kehtivate normatiivide alusel. Üldine ehitusplatsi soojusenergia vajadus: Qüld = Qküt x k1 kus Qküt - soojusvajadus hoonete kütteks k1 - soojustorustiku kadusid arvestav tegur (1,15) Soojusenergia vajadus hoone kütteks
Kraavkuivenduse e. kraavituse korral rajatakse kuivendatavale alale süstemaatiline kraavide võrk, mis võtab vastu sealt tuleva liigvee ja juhib selle eemale. Kraavkuivendusega võib alandada kõrget põhjaveeseisu, ära juhtida pinnavett ning pealevalguvat põhja- ja pinnavett. Oma mitmete oluliste puuduste tõttu on kraavitus valdavaks kuivendusviisiks vaid metsamaade kuivendamisel. Drenaaz rajatakse maa-aluse torustikuna. Varem nimetati teda soome keele eeskujul ka salakraavituseks. Drenaaz täidab samu funktsioone mis kraavituski. Mõlema kuivendusviisi mõju põhjaveele on ühesugune, pinnavee ärajuhtimiseks on parem kraavitus, sest pinnavesi pääseb kraavidesse lihtsamalt kui dreenidesse. Põllumajandusmaade kuivendamisel on drenaaz levinum kuivendusviis.Vertikaalkuivendust saab kasutada siis, kui liigvett on võimalik juhtida alumistesse pinnasekihtidesse. Sel juhul
annaabi.ee 
