Toru välispinna temperatuur on keskmisest kõrgem ning on aluseks oksiidikihi tekkimise hindamisel. Arvestades toruseina termilist takistust ning seda, et kogu perimeetri ulatuses temperatuuri on ühtlane temperatuuriväli saame toru välispinnatemperatuuri määrata järgmise valemiga. 1 2 s t sv = t tk + q + 12-11 2 s ( + 1) Kus s on toruseinapaksus, s toru metalli soojusjuhtivustegur W/(m K), = dv/ds Tegelikes töötingimustes temperatuuriväli toru perimeetri ulatuses on ebaühtlane, tegemist võib olla kas ekraantorudega nende ühepoolsel kuumutamisel aga ka ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju.
2 s ( + 1) Toru välispinna temperatuur on keskmisest kõrgem ning on aluseks oksiidikihi tekkimise hindamisel. Arvestades toruseina termilist takistust ning seda, et kogu perimeetri ulatuses temperatuuri on ühtlane temperatuuriväli saame toru välispinnatemperatuuri määrata järgmise valemiga. 1 2 s t sv = t tk + q + 12-11 2 s ( + 1) Kus s on toruseinapaksus, s toru metalli soojusjuhtivustegur W/(m K), = dv/ds Tegelikes töötingimustes temperatuuriväli toru perimeetri ulatuses on ebaühtlane, tegemist võib olla kas ekraantorudega nende ühepoolsel kuumutamisel aga ka ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju.
annaabi.ee 
