"torupillikott" - 1 õppematerjal

Vana Kreeka pillid

Kumbki vile oli 50 cm pikkune koonuseline toru 3 ­ 6 kõlaavaga. Aulos kuulus Dionysose orgialiku kultuse juurde, sellel saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja võidukate sportlaste auks, samuti muusikute võistlustel, näiteks Delfis Püütia mängudel. Põispilli tuntakse 9. sajandist. Seda mängiti puhudes läbi lühikese toru loomapõide, mille külge oli kinnitatud roog. Põis oli õhureservuaar nagu torupillikott. Põiest väljuva pilliroo sees olid sõrmeavad. Torupill Torupill pärineb tõenäoliselt Sumerist ja võib-olla ka Kreekast. Neid tunti Roomas ning Araabia kirjalikes allikates mainitakse 11. sajandil. Nende peamine iseloomulik omadus on pidev heli, mida tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil. Tuulekott puhutakse täis suu abil või kasutades lõõtsa, mida mängija liigutab käega. Koti külgedest on läbi pistetud putk (õhupuhumistoru), lesthuulikuga