Vee Zooloogia
Lukist eraldab muust kehast peen
kael. Kaelus on samuti lihaseline, ette suunatud servaga vall. Kehasein on limane
ripsepiteel. Suu kaeluse serva all. Neelulae jätke, suukeelik, ulatub toesena kärsa
sisse. Söögitoru külg- seintes kummalgi pool rida hoburaudjaid lõpuspilusid, mille
kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu
põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont.
Torunefriidid. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine
närvitüvi.
Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega.
Sulgpeased (Pterobranchia): Koloonialised mereloomad, kes elavad enamasti pehme
seinaga torudes nagu hüdralaadsed või sammalloomad. Limanaha rakud
üheripsmelised (neelhingseil on mitme ripsmega). Loomikud võivad olla varre kaudu
omavahel ühenduses, või ka üksinda ringi liikuda. Kehaosad: kärss ehk suukilp, mis
annaabi.ee 
