Töötus on probleem igas ühiskoonas
hakkasin tööd otsima. Töötukassasse mul usku polnud ning alternatiivina hakkasin oma
sugulastele ja tuttatele helistama. Esimesed kümme inimest lubasid kõik uurida, kuid midagi
kindlat öelda ei osanud. Mõnel polnud üldse aega minuga tegeleda. Hakkasin juba uusi plaane
tegema, kui ühel hommikul helistas sugulane Tartust keda ma olin varem vaid korra näinud ja
ütles et ülehomme on sul töövestlus, ole kohal! Ametikohaks pidi saama toruluksep, vastav
haridus mul puudus, sama oli ka optimismiga. Siiski läks kõik oodatust paremini ja ma
elasin terve aasta iseseisvat elu, töötasu lubas üürida korteri, osta auto ja korralikult
planeerides mugavalt elada.
Toetudes oma elule, arvan, et riik ei saa justkui vägisi noort tööle ega koolitusele
ajada, kuid ta saaks läbi kooli noort paremini tööinimese eluks ette valmistada.
Gümnaasiumis õppivad noored jagunevad suuresjaos kaheks, need kes teavad täpselt mida