vastab projektkõrgusele. Vai lüüakse maasse seni kuni vaia peale asetatud lati lugemiks tuleb eproj = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga.Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. Tunnusvai kõrvale! 78. Projektkalde märkimine Väikesi kaldeid märgitakse nivelliiriga ja suuri (so suuremad kui lati pikkus!) teodoliidiga. Tänapäeval kasutatakse sageli ka pöörd- ja torulasereid. Antud on lähtepunkti A kõrgus (HA), joone horisontaalprojektsiooni pikkus (d) ja kaldenurk (iAB). Kui joone otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + iAB * d Otspunkti B kõrgus märgitakse välja analoogselt eelnenuga. Nivelliir seatakse üles ühte otspunkti nii, et üks tõstekruvi on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil
projektkõrgusele. Vai lüüakse maasse seni kuni vaia peale asetatud lati lugemiks tuleb eproj = Hi - Ha. Kontrolliks tehakse niveleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. 78. Projektkaldega joone märkimine ( see ei tule !) Väikesi kaldeid märgitakse nivelliiriga ja suuri (so suuremad kui lati pikkus!)teodoliidiga, Tänapäeval kasutatakse sageli ka pöörd- ja torulasereid. Antud on lähtepunkti A kõrgus (HA), joone horisontaalprojektsiooni pikkus (d) ja kaldenurk (AB). Kui joone otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + AB * d Nivelliir seatakse üles ühte otspunkti nii, et üks tõstekruvi on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga (vaatekiir on paralleelne projektjoonega). Tulemusena on
annaabi.ee 
