Paksud kattetiivad varjavad kilejaid lennutiibu.Vastne- tuk.Mned elavad vees-ujurid.Jalad moondunud ujujalgadeks.varuvad hku- rvtoidulised.kukrikud.Emane jaanimardikas helendub.jahu ja leivamardikas,nahankid-elamutes. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KIILID JA PURUVANAD Keha:sale ja pika tagakehaga.Kaks suurt liitsilma.Tiibu hoiab kere krval.Toit:viksed putukad.PNISMASK.Vastsed-rvtoidulised. Puruvana vastsed elavad torukujulistes majakestes ja toituvad taimedest.Valmikud tagasihoidliku vlimusega,lendavad kohmakalt.Tiibu katavad ehmed. EHMESTIIVALISED.Tiivad asetavad katusjalt tagakehale.Ehmestiivaliste vastsed elavad vees ja on taim vi loomtoidulised.Ehitavad koja,pnisvrgu vi elavad veephjas. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KAHETIIVALISED Kahetiivalistel on kaks tiiba,teine tiivapaar on silinud kahe sumistina. SSED
Väiksem osa veest (5-10%) aurustub ka lehepinda katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut transpiratsiooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega fotosünteesiks vajaliku CO2 koguse kindlustamisega õhulõhede kaudu. Vee imendumine juurestikku toimub peamiselt osmoosi teel, selle liikumine ksüleemis aga kohesioonjõu toimel. Okaspuudel liigub vesi maltspuidu kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudel torukujulistes soontes. Üks puu võib ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Vee kättesaadavus taimede poolt mõjutavad mulla temperatuur, mulla õhustatus, mulla veesisaldus jm. Varakevadel, kui puude lehed ei ole veel jõudnud puhkeda, kuid puud saavad sulanud maapinnast uba vett kätte, kujuneb juurest vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks e – jooksuks, mis kevadel
annaabi.ee 
