paistel võinuks lugeda suuri kirjatähti. Hawksbee jätkas eksperimenteerimist. 1709.a. ehitas ta esimese influentselektrimasina ja nimetas sellega tekitatud elektrit influentselektriks. Selles masinas pöörles õhutühi klaasnõu teise, samuti pöörleva anuma sees. Hawksbee hõõrus klaastoru soojendatud paberiga, toru laadus nii tugevasti ja kui talle sõrm lähendati, tühjenes nähtava ning kuuldava sädemega. Hawksbee pumpas torukujulisest klaasnõust õhu välja ja hõõrus klaasi. Nõu sisemus hakkas helendama, eriti sõrme lähedalt, kui ta vedas sõrmega piki klaasi välispinda. Helendus tekkis ka siis, kui Hawksbee tõmbas hõõrutud lahtise klaastoruga mööda õhutühja nõu seina. Selles katses oli tegemist luminofoorlambi kauge eelkäijaga. Elektri uurimiseks tehti veel palju katseid. Põhilisteks elektriuurijateks oli William Gilbert, Otto von Guericke, Benjamin Franklin ja veel paljud teised teadlased. Nii
Motorollerite kilpratastel on vad nendesse paigutatud traatsüdamikud. pöid kilbiga ühes tükis ja koosneb kahest poolest, mis Sisekumm kujutab endast õhuühedat kummist val - ühendatakse omavahel ja rummu äärikuga poltide abil. mistatud rõngastoru, mis täidetakse ventiili kaudu suru- Ratta tsentreerimiseks rummu suhtes on kinnitusmutrid õhuga. kponustugipinnaga. Mootorrataste ja mopeedide pöialäbi- Ventiil koosneb torukujulisest kerest ja südamikust koos mõõdud on 19", 18" ja 16", motorolleritel -- 10". klapiga. Ventiili kere 4 on selle ääriku ja mutriga 2 kinni- Igal mõõdul on omad head ja vead. Näiteks 19" läbimõõ- tatud sisekummi ava külge. Kere ülaossa on keermega kin- duga rattad hoiavad hästi teed ja tunnetavad teekonarusi nitatud südamik e, mille põhiosad on klapp 3 ja selle pesa vähem. Nad kalduvad ka vähem külglibisemisele kui väi- 2
annaabi.ee 
