soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises ruumis, saavutatakse juba väikestel vedelike kuludel suur voolamise kiirus, mis võimaldab parandada soojusülekannet võrreldes teiste pindsoojusvahetitega. Kui vajatakse suuri soojusvahetuspindu, ühendatakse toru-torus tüüpi soojusvahetid
õlitanki. Automaatfiltris on kokku 48 filterelementi (küünalt) ning normaalne õlipuhastussuund on seest väljapoole (tavaliselt liigub õli filterelementi väljaspoolt sissepoole). Kahepoolne käsifilter on samuti traattoruelementidega filter. Filterelemendid on pandud kahe torulaua vahele ja kokku tõmmatud tikkpoltidega. Torufiltrid on ümbritsetud silindrililise võrkelemendiga. Juhul kui mõni toruelement peaks purunema, filtreerib õli välimine element. Sel juhul annab diferentsiaalrõhu mõõdik alarmi ning filter tuleb lülitada ümber ühe poole peale. Sette eemaldamiseks filtrist on all kraan ja õhku eraldatakse ülevalt ventilatsiooniventiili kaudu (ventialtsioonikork). Mõlemad filtrid on varustatud diferentsiaalrõhumõõdikutega. Mõõdiku sees on plunžer, mis on vedruga surutud ühele poole. Üks plunžeri pool on ühendatud sissetuleva õli poolega ja teine on