Mina mona lisa
kuid ta ei olnud üleolev, ta ei
muianud teatavate naiivsuste üle, mis tulenes inimese kasinast haridusest.
Ühel pärastlõunal kui Leonardo oli Lisat maalimas, siis tema galerisse astus sisse skulptor
Pietro Torrigano. Ta oli väga lärmakas ning liikus ringi nagu keeristorm. Kuid Lisale hakkas
ta meeldima. Raamatus on öeldud : ,,Värinad jooksid mul üle keha. Oh issand, olin juba
ammu niisugust kohtumist oodanud. Leonardo jäi mulle kättesaamatuks. Torrigiano oli hoopis
midagi muud." Lisa hakkas Torrigianol külas käima. Raamatus on Torrigiano ja Lisa suhtest:
,,See jättis mind ükskõikseks. Veelgi enam: andis mulle võimalse õhtul tume mantel ümber,
väljuda oma palatsost, jättes maha valjult norskava Francesco ning minna Torrigiano juurde,
kes õnneks elas mõne maja kaugusel. Torrigiano lärmakus vaibus juba esimese kümne minuti
jooksul, kuigi ta silmad hõõgusid põletava säraga nagu söed liiga õhukese tuhakihi all. Aga