Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Üksnes juunis 1993 oli maha
kallatud kuni 4 t raketikütust, kuid seda oli pinnases ja põhjavees hinnanguliselt 10-15 tonni. "
Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90.
aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4]
Pakri poolsaar
Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks
sõjaväebaasi (Leetse I & II) Lõuna- ja Põhjasadam, torpeedobaas, Laoküla miiniladu,
distsiplinaarrood, piirivalveüksustuumaallveelaevnike õppekeskus ja tuumareaktorid (70 ja 90
MW). Reaktorid peatati 1989. aastal ja kütusevardad viidi Venemaale 1994. aasta oktoobris,
kuid radioaktiivne saaste püsib veel aastaid. Lisaks radioaktiivsusele esines baaside alal tugev
naftareostus, pärast taasiseseisvumist likvideeriti kokku 12 000 m3 reostust, mis sisaldas 400
tonni masuuti.