..1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm , seega on 3 3 massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona. Lihtsustub ka alaldatud pinge silumine, sest mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem. Ka vajab ta suurevõimsuselisi kiireid transistore ning dioode ja spetsiaalseid kondensaatoreid
alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ... 1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm3 ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm3, seega on massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona. Lihtsustub ka alaldatud pinge silumine, sest 17 mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem
annaabi.ee 
