Eesti keskaeg
Eesti alal omasid kivist linnamüüri Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Viljandi.
Tallinn ja Tartu olid müüriga ümbritsetud territooriumi ulatuselt suurimad Liivimaal. Tallinna Linnamüür
2,35 km, 46 kaitsetorni (säilinud linnamüüri 1,85 km ja 28 kaitsetorni). XV saj. Tallinnas u 7000-8000 el.,
Tartus 5000-6000 el.
Arhitektuur
Vallutajad rajasid kivilinnuseid enda ja vasallide kaitseks. Põhiliselt oli tegemist kastelllinnuste (olid
korrapärase 4-nurkse kujuga) ja tornlinnustega. Põhiosa keskaegsetest ehitusmälestistest on aga
sakraalarhitektuur (kirikud ja kloostrid). Põhja Eestis ehitati valdavalt paekivist (Tallinnas, Niguliste, Oleviste
kirik ja Toomkirik), Lõuna-Eestis punasest tellisest Tartu Toomkirik (Eesti suurim sakraalehitis), Jaani kirik
Mitmed mungaordud rajasid keskajal siia oma kloostrid. Vanim Eestiasse asunud mungaordudest on
tsistertslased kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas,
annaabi.ee 
