· Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist, mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral.
Neid leidus enamasti tasastel läänesaartel ja Lääne-Eestis, kus neid nimetati maalinnadeks. Uus ajajärk algas pärast Eesti vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt. Kuigi maa uued isandad võtsid sageli kasutusele eestlaste vanad linnamäed, ehitasid nad need ümber, asendasid näiteks senised muld- või kuivkivivallile püstitatud puitpalissaadid lubjamördi abil paest, maakivist või tellistest laotud müüridega. Seejuures kasvas enamik suurtest linnustest välja kas tornlinnusest või ringmüüriga ümbritsetud kastellist. Seda, et vallutajad pidasid uute kantside väljaehitamist nii maa vaos hoidmise kui administreerimise seisukohalt ülioluliseks, näitab see, et paljude linnuste rajamisaeg langeb esimestesse aastakümnetesse pärast Eesti vallutamist. Suurem osa linnustest purustati Liivi sõja käigus 1558 1583. Linnused funktsiooni järgi: · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena.
annaabi.ee 
