V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
jooksis, jäid hagijad silmapil seisma ja lakkasid haukumast.
Kirikutel oli tavaliselt üks väike kambrike valmi varjupaika vajavate inimeste jaoks.
Aastal 1407 ehita Nicolas Flamel nende jaoks Saint-Jacques-de-la-Bouche-rt'e kiriku
võlvide peale ühe kambri, mis läks maksma neli naela kuus sol'i ja kuusteistkümmend
Pariisi teenarit.
354
Jumalaema kirikus oli säärane kambrike ehitatud vastu kloostri ruume ühe kõrvalkäigu
kohale tugikaarte alla katusele, sinna, kuhu nüüd tornivahi naine aia on asutanud, mis
samavõrra sarnaneb Babüloni ripp-aedadega * kui salat palmiga või vahi naine ise
Semiramisega.*
Sinna oli Quasimodo pärast oma pöörast võidujooksu mööda torne ja galeriisid Esmeralda
paigutanud. Selle jooksu kestel ei tulnud tütarlaps täiele meelemärkusele. Poolunes,
poolärkvel tundis ta ainult, et ta kõrgemale tõuseb, õhus hõljub, lendab, et keegi teda
maapinnast väga kõrgel hoiab. Vahetevahel kuulis ta naerulaginat ja Quasimodo mürisevat
häält