Eesti kunst keskajast klassitsimini
Tüpoloogiliselt vanem aja arenguliselt
kõige otsesemalt eestlaste kindlusehitisega seotud linnuserühma moodustasid need linnused,
mille ehitamisel lähtuti esmajoones looduslikest kaitsetingimustest. Nende põhiplaan on
tavaliselt korrapäratu, sest kaitses etendas peaosas tugev ringmüür, mis jälgis looduslikku
nõlvaku kuju ja moodustas koos sellega kõrge sujuva kurvilise kaitseseina. Kui ringmüür oli
püstitatud, ehitati vastu selle sisekülge vajalikud hoones, mis sageli olid tornitaolisel kõrged ja
kujutasid endast iseseisvaid kaitseüksusi. Ringmüür jäi ühtlasi nende hoonete välimiseks seinaks
ja moodustas kogu linnust mantlina hõlmavat müüri nn. mantelmüüri.
Peale konservatiivsete mantelmüüride püstitati ka mitmeid tornilinnuseid. Ringmüüril oli siin
üldises kaitsesüsteemis teisejärguline tähtsus, kuna peaosa etendas tugev kõrge torn. Paide
linnus: sai eeskuju Loode-Saksamaalt linnusemäele kavandatud 8-tahuline ja erakordselt