Edise linnus
Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall
linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida
põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui
pelgalt tornlinnus.
Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna,
sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini
säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel
elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See
teade võib tähendada varemete ümberehitamist eluhooneks, sest tänaseni säilinud
härrastemaja ehitati mitte varem kui 18. sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima
mingi selle eelkäija, mis asus kõige toenäolisemalt just varasema vasall-linnuse territooriumil.
Sama tõendab ka J.C.Brotze 1818
annaabi.ee 
