V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Seal oli näha üksikuid erainimesi ja palju soldateid, üks mees lohistas mööda maad mingit
valget tompu, mille küljes midagi musta ripnes. Mees peatus lõpuks võlla jalamil.
Siis juhtus midagi, mida Quasimodo hästi ei näinud,. Mitte sellepärast, et ta ainus silm nii
kaugele ei võtnud, vaid et soldatite rohkus võlla ümber ei lasknud tal näha, mis seal sünnib.
Pealegi tõusis parajasti päike ja üle horisondi tulvas niipalju valgust, et kõik.
486
Pariisi tipud, torniotsad, korstnad ja katuseharjad ühekorraga leegitsema lõid.
Sel ajal hakkas mees mööda redelit üles ronima. Nüüd nägi Quasimodo teda päris selgesti.
Tal oli õlal naine, valges riides tütarlaps; tütarlapse kaela oli köidetud silmus. Quasimodo
tundis ta ära. See oli Esmeralda!
2
8
8
Mees läks üles redeli tipuni ja hakkas seal silmust korda seadma. Nüüd tõusis preester
balustraadile põlvili, et paremini näha.