Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
enam hindama ka arhitekti fantaasiat ja seda kuidas ta suudab luua originaalseid
kompositsioone. Vanu vorme kasutati uutes seostes.
Neogootika kõige esinduslikum näide on ehk Valgamaal asuv Sangaste mõis (projekti autor
Otto Pius Hippius) (joonis 2). Tegu on väga eripalgelise mõisahoonega, mis on küllaltki
liigendatud ja esmapilgul seetõttu raskesti hoomatav. Seda tingib ka rohke risaliitide, ette- ja
tahaastmete, astmikviilude ja tornilise katuse kasutamine. Lisaks peahoonele lisandusid 1880.
aastate teisel poolel mõisaansamblisse karjahoov, hobusetall ning veetorn. Sangaste lossi
seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga
hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati
keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel
küllaltki keerulised.