Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal või kunagi seista ka muinaslinn. Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele
hävitatud. Ajaloost on teada, et linnuse vallutasid ja purustasid rootslased 1658. aastal Vene-Rootsi sõja ajal. Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu. Nüüdseks on Helme ordulinnusest järel kõrged aknaavadega maakivimüürid. Nende järgi on kindlaks tehtud, et pealinnus kujutas põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 120 x 60 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi. http://www.helme.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/ 27,03,12 kell 19,25 Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul
annaabi.ee 
