Nimetu
a võtsid eestlased
Tartu tagasi ja vallutasid ka kogu Eesti tagasi. Mõned linnused jäid edasi
kautselt (nt Tartu ja Otepää). Alates 11. saj keskpaigast on linnuseehituses
tõsine muutus. Ehitati suremaid kaitserajatisi, kõrge ja võimas kivivall (nt
Saaremaal). Hilisrauaajal oli ka mägilinnustel võimasad kaitseehitused.
Linnuste ehituskonstruktsioonid olid sel ajal juba üpris keerulised. Väravad
olid ka pealt kaetud. Linnuse tee on tavaliselt päripäeva. Värava kõrval on
olnud ka tornilaadseid ehitisi. Soontagana linnus asus soosaarel, mida sai
rünnata ainult talvel. Lõhavere linnus kuulus Lembitule, sealt on ka aare
leitud (sõrmused, käevõrud, brokaatpael). Linnuste juures on oluline, et
peab olema veevõtukoht, Lõhaveres oli isegi kaks kaevu, üks jalamil, teine
linnuse peal. Ilmselt peal asuv kaev ei andnud piisavalt vett. Oli ka
salakäik. Kaitserajatised olid jätkuvalt horisontaalsetest palkidest.
Kogu muinasajal vältel üha rohkem levib komme matta surnuid