Romaani stiil
1100.—1150. a. vahel)
katsuksime lähemalt iseloomustada seda vormilaadi (joon. 7). Juba esime-
sest pilgust jätab see 250 m pikk ja ristlöövis 100 m lai ehitis raskelt lamava
hiiglakogu tunde. Oma tüsedate müüride ja tornidega näib ta laialt ja
liikumatult rõhuvat maapinda, tuletades meelde sõjakantsi, mille ülesandeid
ta sel sõjakal ajajärgul pidigi sagedasti täitma. Kehaka pikilöövi kummaski
otsas, küljele väljaulatuvate ristlöövide kohalt ulatuvad üles võimsad
tornikimbud, nagu tahaksid nad välja sirutuda sellest raskelt lamavast
üldmassist. Nende kehad on siiski veel liiga rasked vabaks sirutumiseks, eriti
nelitiste (piki- ja ristlöövide ristlemiskohtade) kohalt tõusvatel peatornidel.
Lisaks on nad kõik ühekõrgused. Ükski neist ei juhi pilku endast veel
kõrgemale, kõik hoiavad vaate kogu aja ühel tasemel, kinnitades sellega
ainult uuesti horisontaalsuse (loodisseismise) tunnet.
See mulje süveneb veelgi välisehitise lähemal vaatlusel