Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal
17. sajandil arenes Rootsi riigis
kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid
tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka Hüti klaasikoda.
Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning
Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Linnade välisilme muutus. Valitsevaks
kuntsi- ja ehitusmoeks olid barokk. Keskaegsed kirikud said uued baroksed tornikiivirid.
Rootsi aja lõpuks ümbritseti Tallinn ja Narva võimsate bastionivöönditega.
Kohaliku hariduselu korraldamisel olid suured teened kuningas Gustav II Adolfi
kasvatajal Johan Skyttel, kelle kuningas määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks. Tema
eestvõttel asutati Tartus 1630. aastal gümnaasium, 1631. aastal ka Riias ja Tallinnas. 30.
juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf oma sõjaleeris Saksamaal alla Tartu gümnaasiumi
ülikooliks muutmise ürikule
annaabi.ee 
