V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Louvre'il, Justiitspaleel, Bastille'l, Tornikeste lossil, vaid ka lihtsalt läänihärrade
asukohtadel, nagu Petit-Bourboni, Sensi, Angoule-me'i lossil jne., laskeavad müürides ja
laskeluugid väravate kohal. Kirikuid kaitses nende pühadus. Siiski olid mõned neist ka
kindlustatud, Jumalaema kirik küll mitte. Saint-Germain-des-Pres' kloostrit ümbritses sakiline
müür nagu mõne paruni lossi ja ta suurtükkideks oli vaske rohkem raisatud kui ta
tornikelladeks. Seda kindlust võis veel 1610. aastal näha. Praegu on kirikki vaevalt säilinud.
Tuleme tagasi Jumalaema kiriku juurde. Kui esimesed korraldused tehtud (olgu öeldud
hulguste
maleva distsipliini auks, et Clopini käskusid täideti vaikuses ja imestusväärse
täpsusega), astus varga-jõugu auväärt ülem kirikuesise rinnatise otsa, pööras näo kiriku
poole, vehkis tunglaga, mille tuule käes hõljuv suitsune leek kiriku punakat fassaadi kord