Edise linnus
Hermanni teatel pärast Teist
maailmasõda kohalike elanike poolt.
Rahvasuus mainib maa-alust salakäiku, mis olevat kindlust ühendanud Jõhvi kindlustatud
kirikuga. Leo Tõnissoni mälestuste järgi oli veel enne viimast sõda selgesti eraldatav
koobaskäigu suue, mis oma võlvitud laega tõepoolest andis põhjust oletamiseks. Käik oli aga
juba mõne meetri kaugusel kivirusust ummistunud.
Nagu 1942. aastal U.Hermanni poolt koostatud vareme jooniselt nähtub, oli torniehitus nii
sise- kui väliskülgedel krohvitud. Kolmanda korruse NO nurgas leidus paekivist töödeldud
konsooli jäänus, millele toetus nähtavasti mingi danskeri taoline ehitus. Peale nelinurkse
kirjeldatud tornivare leidus tollal veel küllaltki kõrge paekivist lõunaseina osa. Varemete
pohjakülje ees oli märgata loogasarnast vallikraavi aset.
Tänapäeval on linnusest säilinud ainult rusukuhil, mille põhjaosas avaneb mõne meetri
pikkuselt alusmüür