V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ohtramalt leidus kui võllasambaid; Süüta Laste kalmistu, mille kunstipärane müür paistis
kaugelt üle katuste; häbipost Keskturu juures oma tipuga, mis tuli nähtavale kahe
Cossonnerie tänava korstna vahelt; trepp, mis viis üles Croix-du-Trahoiri ristikuju juurde
samanimelisel ristmel, mis alati rahvast kihas; hurtsikud Leiva-turu ümber; Philippe
Auguste'i vana linnamüüri kantsid, mis siit-sealt majade vahelt silma torkasid kord
tornidena, mida luuderohi näris, kord lagunenud väravatena või viltuvajunud ja pudenevate
müüritükkidena; kaldapealne oma hulga poodide ja veriste kärnidega; ja lõpuks Seine täis
lotje Heinaturust kuni Piiskopi-vang-lani -- ning te saate umbkaudse kujutluse Uuslinna
trapetsikujulisest
südamikust 1482-sel aastal.
Losside ja majade linnajao kõrval tuleb Uuslinnas kolmandana nimetada pikka kloostrite
vööndit, mis teda peaaegu tervenisti idast läände ümbritses, andes temale kaitseks peale